Preester pakkus nunnale küüti. Nunn tuli peale ja ristas oma jalad paljastades hetkeks oma jalad. Preester oleks teinud autoga peaaegu õnnetuse.
Peale auto üle kontrolli saavutamist libistas preester salaja oma käe nunna jalale…
Nunn lausus: “Isa, ära unusta psalmi 129.”
Preester võttis oma käe ära. Peale mõningast sõitu pani preester ” lipsti” käiguvahetuse ajal käe nunna jalale tagasi…
Nunn lausus uuesti: “Isa, ära unusta psalmi 129″. Preester vabandas ja lausus: ” Vabanda õde, aga liha on nõrk.”
Peale nunnakloostrisse jõudmist nunn ohkas raskelt ja läks oma teed. Kui preester kirikusse jõudis läks ta kiirustades vaatama, mida psalm 129 ütleb. See ütles: “Mine edasi ja otsi, veelgi kõrgemale ja sa leiad õnne”.
Loo moraal:
Kui sul ei ole piisavalt informatsiooni omis asjus, võid sa suurepärasest võimalusest ilma jääda. “Kodutöö” peab olema alati tehtud enne, kui seda vaja võib minna.
