november 14 2015 0Comment
Mikrojuhtimine

Mikrojuhtimine – tee seda tundega ja õigesti!

Mikrojuhtimine – kas siis tõesti halb?

Mikrojuhtimine – Enamasti räägivad inimesed sellest alatooniga. Mulle meeldib vaadata asju veidi teisiti ja süüvida. Sellest räägitakse ja seda tunnetatakse nagu paha, halba, pidevat tunnikontrolli tüüpi juhtimistegevust. Ja vahel ta nii kindlasti ka on! Tsiteerin professor Maaja Vadi, kes  on ajakirjas Director mikrojuhtimise kohta öelnud: “See on liiga suurejooneline pakend ühele lihtsale asjale.” Ja ma olen temaga nõus. Olen kindel, et ka mina olen sellega tegelenud ja arvan, et tegelen kunagi veel. Samas ma ei nimeta seda enda puhul mikrojuhtimiseks, vaid teadlikuks tegevuseks, millega luua. Vahel me tõlgendame suuremat huvi, sekkumist ja vastutuse võtmist mikrojuhtimisena, sest see võtabki vabadust. Aga kõik oleneb liialt paljudest teguritest, et seda üheselt kirjeldada. Kas see on ilmtingimata halb, kui seda osatakse rakendada vastavalt vajadusele ja osatakse ka sellest nn taktikast õigel ajal loobuda? Usun, et siis see ei ole halb, kui seda teha õigesti, siis me ei nimeta seda ka mikrojuhtimiseks. Maailmas on tõesti ka väga häid ja edukaid näiteid, kus nn mikrojuhtimine saavutab tohutu edu! Ja on näiteid, kus teised juhtimise stiilid põruvad samuti.

Mikrojuhtimine kui pakend

Räägime piltlikult juhtimisest ja ümberkantud tähenduses juhtimisest, kui pakendamisest. Laenan selle väljendi Maaja Vadilt. Jah! Tegelikult on juhil tõesti vaja mõista, millal see vinge pakend(praegusel juhul mikrojuhtimine) on vajalik ja asjakohane. Seejärel tuleb ka mõelda, mis moel “kaup” pakendisse pakkida? Kuidas teha nõnda, et sisu ning pakend teine-teisega harjuks, sobituks?

Ja mis on siin see pakenda ja kaup, mida pakitakse? Juhtimine ju tegeleb inimestega, seega me pakime ülekantud tähenduses inimesi oma juhtimise stiiliga. Teeme seda igasuguse juhtimise stiiliga. Pakendame, et see sama toode/teenus viiks ellu meie eesmärke, mida organisatsioonina saavutada püüame. Juhtimine on kui pehme padi ja keskkond, mis aitab organisatsioonil eesmärke saavutada. Ja kui pakend ei sobi kaubaga, võib see tunduda ebamugava ja häirivana. Mõnel juhul on see lihtsalt uus, teisel juhul muutus, kolmandal juhul võibki ta olla liiga uhke kauba suhtes ning varjab ja piirab olulisis funktsioone. Muu hulgas toob Maaja veel välja selle, et nn mikrojuhtimine terminina ei ole hea ja täpne – pigem ongi käibel oleval väljendil halb mekk manu. Olen ka sellega püri, see väljend ilmub välja, kui kaup ja pakkija(siin siis juht) ei sobi. Asi ei pruugi ollagi pakendis.

Mikrojuhtimine või makrojuhtimine – vastutab juht!

Ebaõnnestumiseni võivad viia palju tegurid. Vahel me arvame, et see on otseselt seotud mikrojuhtimisega ja kiirelt kipume diagnoose ka panema, üldistama, lihtsustama… Lisaks on sellise diagnoosi panemine lihtne, sest see on subjektile suunatud. See tähendab ühe kindla juhi suunas. Inimlik ju tegelikult, grupp versus indiviid. Samas on ka selge, et mis iganes ei toimu, on vastutus õnnestumise ja ebaõnnestumise eest ikkagi juhil. Seega tema asi on märgata, mis kraavi poole viib ja on see mikro- makro- või mõni muu juhtimine! Vaid makrjuhtimise puhul ei minda üldjuhul isiku kallale, sest vastutused on hajunud, siis laiutatakse käsi! See on täielik jama, ma ütlen! Vastutab lõpuks ikkagi juht.

Seega, kui me räägime, et mikrojuhtimine piirab vabadust ja võtab töötajatelt vastutuse, seda tänu pidevale sekkumisele, siis vaadates juhtimise äärmuse teist poolt, kus juht annab täielikult vabad käed, pelgab vastutust, pelgab probleemile otsa vaadata, ei pruugi samuti viia edule! Aga seda ei tooda juhitavate poolt esile, selle toob esile pigem omanik, kõrgem juhtkond! See kui juht ei sekku peaaegu üldse, ei koordineeri, organiseeri, planeeri, mehita, kontrolli, ei loo struktuur, süsteemi – ei vii nii kaugelegi, kui nn mikrojuhtimine. Usun, et mikrojuhtimise puhul on olemas teatud ajani juhil vähemalt ülevaade ja kontroll, samas mitte sekkumise puhul tasub vaid loota, et see on kellegi teise kätes. Aga suur on siin tõenäosus, et tegemist on lihtsalt loteriiga.

Mikrojuhtine – kuidas seda õigesti teha

Jällegi kasutades seda alatooniga terminit saab ja peab olema mikrojuhtimise eesmärk minu arvates usalduse tekitamine ja inimeste, meeskonna tundmaõppimine. Seda teatud perioodil ja olenevalt olukorrast. Juht tõesti ei ole, ega saa alati olla meelejärgi! See ei ole eesmärk omaette! Olles ühiselt juhiga kindlas, töises situatsioonis, tuntakse ka õlg-õla tunnet, samas on võimalik inimesi reaalses olukorras tundma õppida ning vastavalt sellele ka tuleviku juhtimise stiile kujundada. See on õppeprotsess ja nii olen seda mina kasutanud. Kuigi juhitavale võib see tunduda teisiti.

Tundma õppimine on vajalik, et ühel hetkel rakendada õiget meetodit ja seda vastavalt isiksusele. Peale seda on võimalik õigele positsioonile distantseeruda, seejärel kasvab ka vastastikune usaldus. Kontroll tuleb juhtimissüsteemi sisse disainida ja juhi roll on jälgida, mis hetkel tuleb süsteemi osi ka muuta – sealhulgas vajadusel inimesi.

Kui usaldus on olemas, on ka vundament olemas! Sellele saab ehitada seinad, kujundada ruumid, ehitada kaitsva katuse ja õpetada omavahelisi käitumisreegleid oma loodud majas, liikumist ruumist ruumi.

Aga juht on ja jääb arhitektiks, projekteerijaks ja ka süsteemi muutjaks.

Tema ülesanne on valida materjalid ja pakend, need vastavalt omadustele ja vajadusele sobitada, koostööle suunata ning eesmärke saavutada.

Mikrojuhtimine – kokkuvõtteks

Ma ütleksin, et sügavamat sekkumist ja huvi detailide üle on vaja teatud hetkel, aga ei saa ja ei tohi seda teha koguaeg! Vastutus ja võimalused tuleb anda inimestele. Neid tuleb alati usaldada, seda saab teha, kui oled neid tundma õppinud ja oma valikud teinud. Kasuta MJ tundmaõppimiseks või kriisiolukorras, kus on vaja et otsused, info ja tegevused oleks operatiivselt kooskõlas ja eksimusruum on kitsas. Loo vastavalt osadele süsteem, ehita edasiliikumiseks seosed, lisa indikaatorid, too näitajad spidomeetrina armatuurlaual enda juurde ja siis lihtsalt sõida selle nn autoga.

Kõikidel organisatsioonis on oma roll nagu autolgi – nii roolil, käigukastil, summutil! Juht ei pea olema summuti või tagaklaas, ta peab saama aru rollidest ja koostoimest, tervikust. Ta peab jälgima teed, teadma kaarti ning autot juhtima. Seega ei ole see nn “mikrojuhtimine” halb, kui me oskame teda õigesti kasutada.

Mikrojuhtimine – muud lugemist

Kui Sind huvitab kuidas mikrojuhtimist vähendada ja saad inglise keelest aru, võib Sulle huvi pakkuda see.

Lisaks on olemas rida tunnuseid, kuidas aru saada võimalikust mikrojuhtimisele kaldumisest(HBR artiklist, all on ka viide):

  • Sa ei ole peaaegu kunagi rahul tulemusega
  • Oled tihti frustreeritud, kuna tunned, et oleks antud ülesande täitnud hoopis teisiti
  • Sa süvened sügavale detailidesse ja võtad korrektuuride tegemist suure uhkuse ja/või valuga
  • Oled huvitatud kus sinu meeskond viibib ja millega nad tegelevad
  • Küsid ja uurid üsna tihti ülesannete staatuse üle
  • Soovid olla kirjavahetuse koopias

Kui soovid eelneva loetelu kohta enam teada ja oskad inglise keelt, siis võib Sind huvitada see.

 

andres

Write a Reply or Comment