oktoober 04 2013 0Comment
sinise ookeani strateegia

Sinise ookeani strateegia

Sinise Ookeani Strateegia

Sinise Ookeani Strateegia autorid Chan Kim and Renée Mauborgne kirjutavad. Allikas: Harvard Business Review (2011-02-08). HBR’s 10 Must Reads on Strategy (including featured article “What Is Strategy?” by Michael E. Porter) (p. 123). Harvard Business Review Press. Kindle Edition. Mina loen, tõlgin, seon tekstis oma ja teiste mõtetega.

Lisaks loe selle strateegia kohta infot siit. Inglise keeles ja muidugi on neid kohti veel ja veel, aga see tundub olevat otseallikas. Kenasti visualiseeritud ja üsna lihtsa struktuuriga koht.

Sinise ookeani strateegia ülevaade

Sissejuhatuseks liigitatakse sinise ookeani strateegia ärimaailm kaheks erinevaks ruumiks ja nimetatakse neid “punaseks” ja “siniseks” ookeaniks. Punane ookean esindab eksisteerivaid tööstusharusid, kus turud on justkui kokkulepitud, teada olevate mängureeglite ja piiridega, enam-vähem kindlate konkurentide vahel. Selles ookeanis püüavad osalejad teine-teist üle trumbata ja saavutada tööstusharu sisene parim võimalik tulemus. Ookeanis on ka piiritletud nõudlus, seega konkurentsi tihenedes muutuvad kasumi võimalused järjest väiksemaks. Tooted muutuvad ajas tavalisemaks, puudub otsene eristumine ning ookean muutub seejärel “veriseks” ehk punaseks. Sinine ookean esindab vastupidiselt punasele maailmas avastamata tööstusharusid ja turgusid,  sünergiaid. Tekkimata ja konkurentsi poolt määrimata tööstusharu, kus kasumid on suured ja kasvavad. Nõudlust pigem luuakse, mitte ei võeta üle ja see on kasvav. Autorite väites on sinist ookeani võimalik luua kahel moel- kasvades ise uueks tööstusharuks, olles liider ja pioneer või kasutades punase ookeani piiride segamist, lõhkumist, ookeanide ühendamist.

Sinise ookeani strateegia sarnasus strateegilise positsioneerimisega

Usutavasti on raamatu autorid maininud (see oleks igati mõistlik nende vaatenurgast), et on toonud maailmale uue ja erineva lähenemise, samas meenub koheselt siinkirjutajale, et tegemist on sarnase lähenemisega, mida käsitleb Michael E. Porter ja mida nimetame strateegiliseks positsioneerimiseks. Selle eesmärk on eristuda konkurendist ja teha kindlad valikud mida teha, kellele teha ja mida mitte teha. Punane ookean on sarnased tegevused ja võimalik sinine ookean on eristumine, mis võibki meid teoreetiliselt viia uutele turgudele, seal ise nõudlust tekitades. Porter on öelnud, et strateegia on unikaalse ja väärtusliku positsiooni loomine – see ju ongi sinine ookean. Strateegia on kooskõla, tasakaal, seostatus kogu võimekuse ja võimaluse vahel, seda ilma raiskavate tegevusteta.

Aga selge, uurime edasi, mida autorid täpsemalt silmas peavad ja mis kasu me Sinise Ookeani Strateegia kaudu saada võime. Loomulikult on sinised ookeanid eksisteerinud ca 100 aastat ja pikemalt. Tänastest suurematest tööstusharudest ei eksisteerinud paljusid näiteks 30 aastat tagasi, rääkimata pikemast perioodist. See on igati õige ja põhjendatud väide.

Sinise Ookeani Strateegia idee

Sinise Ookeani Strateegia idee – see ei peitu tehnoloogia innovatsioonis. See peitub olemasoleva tehnoloogia väärtuslikumal ja suunatud võimaluste ära kasutamisel. Ei pea minema kaugele, et leida oma Sinise Ookeani Strateegia. Sinise Ookeani Strateegia peitub olemasolevate punaste ookeanide sees. Reeglid, mida rõhutatakse on: ära kopeeri konkurenti, ära jäljenda (muide see on eristumine) ja vähenda kulusid samaaegselt uue väärtuse pakkumisega kliendile. Eelneva kahe reegli sisu ei ole midagi erakordset- samas see raamat on väidetavalt üsna edukalt müünud kogu maailmas. See on hea näide raamatu enda, kui kauba müümisest.

Artikli autorite uuringust selgus, et Sinise Ookeani Strateegia juhtumid ajaloos on selgelt strateegilise valiku ja tegevuse tagajärg, seega siit saab järeldada, et tõenäolisemalt saavutame õnnestumise, kui kasutame teadlikku tööd oma toote ja turgude arendamisel, läbi uute innovatsioonide. Väidetavalt 108 ettevõtte baasil tehtud uuringust selgus tõsiasi, et 86% investeeringuid ja laiendusi oli plaanitud olemas olevasse tööstusharusse ning 14 uutele turgudele. 86% laiendusi tõi 62% tulust, seejuures tuues 39% kasumist. Kontrastiks siia tõi 14% laiendusi 38% tulust ja 61% kasumist. Märkimisväärsed arvud ja seosed. Siit saab järeldada, et uued tooted, uutel turgudel on atraktiivsed ja klient on nõus maksma ka enam. Antud juhul ei vaidlegi vastu, et uued tooted, uued turud, eristumine, avastamata tarbimisvajadus on oluline võimalus, samas seda ei ole lihtne saavutada ja minu arvates eeldab teatud tugevust ja positsiooni, teadmisi, et selline “turbo boost” ettevõttele või tootele anda.

Sinise Ookeani Strateegia põhisõnum on, et tuleb teha äri seal, kus seda varem pole tehtud – tundub ju lihtne :). Samas on oluline olla omanäoline ja seda ka inimestena. Me muutume igavaks, tühjaks, kui me vaid kopeerime teisi, elame teiste järgi- see on võimalik, aga kui kvaliteetne ja jätkusuutlik on meie lähikond, meie sisu, isik, kes meie sees, on teine küsimus. Sinise Ookeani Strateegia idee autoritel ja lähenemisel on selles suhtes kindlasti õigus, avastamata maal on võimalused suured.

Mida on vaja, et Sinise Ookeani Strateegia toestuks?

Mis sorti strateegilist loogikat, tegevusi vajame? Läbi 100 aasta joonistusid selgelt kolm tööstusharu, kus Sinise Ookeani Strateegia rohkem esines. Autod, arvutid, teater/film. Need on omamoodi põhivajadused- üleüldine liikumisvahend, töövahend ja vaba aeg. Selgus, et uue tehnoloogia innovatsioon ei ole peamine, üldine innovatsioon aga küll. Paljud ettevõtted olid valitsevad antud tööstusharus ja Sinise ookeani strateegia oli loodud alustavate ettevõtete poolt ja mitte atraktiivsel turul- nad muutsid paradigmat, väärtust kliendi jaoks, nad hoidsid samal ajal kokku kulusid ja saavutasid oluliselt suurema mastaabisäästu. Tarbija jaoks huvitav ja kulude poolest atraktiivne- super seos ärilises mõttes. Mulle meeldib see joonis, milles on tõde! Vaata alla! Enamus Sinise Ookeani Strateegia valitsevate ettevõtete poolt olid uudsed väärtuslahendused olemas oleval turul. Ei pea kaugele tegelikult vaatama, ookean on meie ees. Ja mis on veel üks lisaväärtus- Sinise Ookeani Strateegia loob kiiresti brände, see suundub kiirelt massidesse ja tekitab brändi kujunemisele soodsa pinnase.

Sinise ookeani strateegia – kuluefektiivsus ja väärtuspakkumine

Üks juurdunud vanem mõtteviis on, et strateegias ei saa valida kuluefektiivsust ja suurt väärtust kliendile korraga. Sinise Ookeani Straeteegia puhul on see vastupidi, edukas ettevõte on just see, kes suudab pakkuda suuremat väärtust ja samal ajal vähendada kulusid- seda tuleb ja saabki teha samal ajal. Meil on tõesti olemas insenere, spetsialiste, kes on valmis disainima ja tootma 1000 eurost mööblit, seda 500 euros tootmiskuluga, aga me vajame spetsialiste, kes on valmis tegema seda hoopis 50 eurose sisendikuluga. Neid inimesi on aga vähe. Lisaks ei piisa vaid inimese olemasolust, on vaja omada õiget aega, kohta ning üldiselt soodsat pinnast, asjade ideaalset seisu, et rakenduks Sinise Ookeani Strateegia nagu siin kirjeldatakse. 

Sinise Ookeani Strateegia rakendub kogu ettevõtte põhifunktsioonide ideaalsel integreeritusel ja tasakaalul. Samas see ei ole midagi erakordset ja strateegia ongi õigesti positsioneeritud, koostatud ja teostatud, kui me loome tasakaalu ja koordineerime tegevusi süsteemi osade vastasmõjudest lähtuvalt- see ongi olulisim.

Skeem, kus madalamad kulud ja kõrge väärtus ostjale tekitavad Sinise Ookeani Strateegia

Kokkuvõtvalt ütleksin, et tegemist on hea ja lennuka strateegiaga ning kahtlemata suure võimalusega õnnestumise puhul. Filosoofia sisaldab mitmeid peamisi strateegilise mõtteviisi osiseid ja ei ole oma sisult nii eriline, kui väljast paistab. Artikli lugemise kokkuvõtteks esitan küsimus: kas siit saab järeldad ja lugeda välja idee, et uuringu autorite osavus seisneb enda loodud strateegia korrektses, väärtuspõhises kasutamises, kus paljuski juba olemas olev muudeti atraktiivsemaks, arusaadavamaks, paljudele lihtsamini kättesaadavaks ja selle eriline lähenemisviis muutis selle kõik kiiresti populaarseks ja sealt kaudu veelgi väärtuslikumaks ja EDU oligi garanteeritud!

andres

Write a Reply or Comment